Korstnapühkija akt - mis ja milleks see on, kust selle saan ning kui tihti ja millal pean korstent pühkima?
Korstnapühkija akt on ametlik dokument, kus on ära toodud töö tegija, töö tegemise koht ning töö kirjeldus, ehk milline töö teostati. Akt on ühtlasi ka kinnituseks nt. kindlustusele, et kütteseadmed on seadusejärgselt hooldatud. Kui töö käigus peaks korstnapühkija avastama puudusi või vigasid, märgib ta need aktile. Ühtlasi märgib, kas küttesüsteemi edasine kasutamine on lubatud või mitte. Küttesüsteemi omanikul tuleb loetletud puudused ja vead kõrvaldada. Hiljemalt kümme päeva peale akti vormistamist koostab korstnapühkija kirjaliku ettepaneku allesjäänud puuduste kõrvaldamiseks ning annab ühe koopia töö tellijale ja teise Päästeametile.
Kes väljastab korstnapühkija akti?
Korstnapühkija akti väljastab vastava kategooria kutsetunnistusega korstnapühkija. Kui peale korstna pühkimist ei anna töö teostaja vastavat akti, võid olla komistanud liba-korstnapühkija otsa. Akti saab väljastada vaid korstnapühkija, kellel on Kutsekoja poolt väljastatud ja kehtiv kutsetunnistus. Kutsetunnistuse olemasolu ja juriidilist korrektsust saad kontrollida kutsekoja lehel.
Ohutu ja sooja toa tagab õigesti hooldatud korsten.
Õnnetuste vältimiseks on oluline aastaringselt köetavaid kütteseadmeid puhastada kaks korda aastas ning hooajaliselt kasutatavaid seadmeid üks kord aastas. Kui tihti vastavat kütteseadet hooldama peaks, leiad seadme dokumentatsioonist. Kui puudub kütteseadme dokumentatsioon, siis on tuleb tellida küttesüsteemi ekspertiis, et vajalik ülevaatus ära teha.
Eramajades võib korstnat pühkida ka ise. Kuid iga viie aasta jooksul vähemalt korra peab süsteemid üle vaatama siiski kutseline korstnapühkija, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra kohta ametliku dokumendi ehk korstnapühkija akti.
Kortermajades ja ridaelamutes on nõutud hoolduse sagedus tihedam: vähemalt korra aastas peab puhastama seadmeid kutseline korstnapühkija ning väljastama sellekohase akti.
Millal tellida korstnapühkija?
Korstnapühkija puhastab lõõre olenevalt kuust või aastaajast, kuid siiski on kujunenud sügis korstnapühkijatele kõige aktiivsemaks perioodiks. Katusel tehtavaid töid on aga kõige parem teha kuiva ja sooja ilmaga.
Korstnapühkija tuleb kutsuda kohe kui märkate tõmbe vaibumist küttekoldes. See on märk sellest, et lõõrid on seest tahmased ja puhastamata. Kui mingi koht hakkab lõõristikus ummistuma, siis hakkavad sellele eelnevad lõõrid samuti ummistuma ning nii võivad peagi ahjulõõrid täielikult tahmast umbes olla ja tahmapõlengu tekke oht on suur.
Korstnapühkija tuleks kutsuda ka siis, kui küttekolle hakkab suitsu sisse ajama. Probleemiks võib olla ka vähene hapniku juurdepääs koldele või kehv õhuvahetus ruumis, kus kolle asub. Loe siit näpunäiteid õige ahju kütmise kohta. Kui antud nõuandeid järgides on probleem jätkuv, siis tuleb tellida korstnapühkija!
NB! Suits määrib laed ja seinad. Kuid hullem veel – mittetäielikul põlemisel tekkiv vingugaas on sissehingamisel eluohtlik! Paiguta kindlasti küttekolletega ruumi vingugaasiandur!
Milleks korstnapühkija akt?
Korstnapühkija akt mitte ainult ei anna majaomanikule kindlustunnet, et küttesüsteem on korras, vaid kui peaks juhtuma õnnetus, siis on antud dokument tõenduseks kindlustusele, et küttekolded olid õigesti hooldatud ning on võimalik saada kindlustushüvitist.
Taga oma kodu ohutus ning telli korstnapühkija. Et tööd läheksid võimalikult ladusalt, järgi 7 soovitust, mida teha enne korstnapühkija saabumist.