Tuletõrje hädaabi nupu ja kapid hoone seintel tunneb oma punase värvuse järgi ära vast igaüks. Aga mis need punased kastid, kui neid nii üldse nimetada saab, siis tänavatel õigupoolest on? Värvi järgi võib ju aimata, et ehk midagi neis tuleohutusega pistmist on. Samas ehk on need lihtsalt suured vett purskavad survekraanid või purskkaevud, nagu multifilmides lastele näidatakse. Peab tunnistama, et esimene variant peab siinkohal pisut rohkem vett kui teine, aga ega teinegi väga kauge tegelikkusest pole.
Punaste kastide taga peituvad tegelikkuses tuletõrjehüdrandid, mis on ühendusseadmed veetorustikuga. Seega on tegu paiksete seadistega vee võtmiseks välisvõrgust. Erinevate hüdranditüüpide nimekiri on pikk, nende seast leiab nii maapealseid kui maa-aluseid hüdrante ja ka hoonete siseseid seina tuletõrjehüdrante. Kõigil aga üks eesmärk – vajadusel saada tulekustutusvett tulekahju ajal.
Milleks aga vesi, kui tuletõrjeauto sõidab sündmuskohale täis veepaagiga?
Eks ikka seetõttu, et ennekõike suurte kustutustööde käigus võib ka täiesti täis veepaak otsa lõppeda vaid paari minutiga. Põlengu kustutamisel on veesurve torudes äärmiselt suur ning kui paagiga on ühendatud veel mitu toru, siis on ilmselge, et paratamatult vesi ühel või teisel momendil otsa lõppeb. Selleks on päästetöötajatel olemas kaart koos terve piirkonna hüdrantide võrguga, et vajadusel lähim hüdrant kasutusele võtta.
Kui tavapärasele linnas liiklejale või tänaval jalutajale ei pruugi hüdrandid silmagi jääda, või kui isegi jäävad, siis sealsed tähised just eriti tuttavad ei tundu, siis tegelikkuses tähistavad hüdrantidel toodud numbrid ja tähed olulist informatsiooni päästjate jaoks. Oled sa kunagi proovinud täita suurt veekanistrit väikeses vannitoa kraanikausis? Keeruline! Nii nagu väikesed igapäevased tegevused nõuavad mingil määral olulist läbimõtlemist ja teadlikkust protsessist, on ka päästjatel vaja teada nii hüdrantide asukoha, suuruse ja veel muu kohta, et vältida üllatuslike olukordi ja probleeme.
Just sel põhjusel on hüdrandi katetel või siltidel toodud info hulgas kirjas näiteks see, kui jäme on toru maa sees (millimeetrites, üleval paremas nurgas). See annab päästjatele olulise info selle kohta, kui palju saab vastavast hüdrandist korraga vett. Üleval vasakul nurgas toodud tähis T seisab hüdrandi tüübi eest, mis näitab, millise püstiku saavad päästjad sellele hüdrandile panna. Kui tegu on maa-aluse hüdrandiga, siis on sildil oleva võtmetähise all ka info, mitu meetrit on hüdrandini (maa-aluste hüdrantide viidad on üldiselt mõni meeter tegelikust asukohast eemal). Ning otse loomulikult on sildil toodud ka tuletõrjehüdrandi registreerimisnumber (all keskel).
Kui soovid teada, kus on Sinule lähim hüdrant, siis selleks on abiks Maa-ameti kaardirakendus.
Nii nagu iga asja eest, peab keegi ka hüdrantide korrasoleku ja toimimise eest hoolitsema. On selleks aga päästeamet, vastava maa omanik või linnavalitsus? Kuna hüdrant on otseses ühenduses veetorustikuga, siis peab ka selle olemasolu ja korrasoleku eest vastutama see, kellele veetoru kuulub. Olgu selleks siis AS Tallinna Vesi, AS Viimsi Vesi või sõltuvalt asukohast mõni teine veesüsteemi eest hoolt kandev ettevõte. See tähendab, et need ettevõtted peavad tagama hüdrantide ligipääsetavuse, et seadised võssa ei kasvaks, või ka selle, et keegi hüdrante ei väärkohtleks ning parandama esinevad puudused ja probleemid silmapilkselt.
Seega kui järgmine kord kodutänaval ringi jalutad ja mõtled, et miks küll see suur punane kast keset kauneid aiaääri piirkonna ilmet rikub või linnas kauni fassaadiga majal mingi võtmemärgiga silt peal, siis mõtle uuesti. See sama punane kast võib päästa nii mõnegi elu ja hoida alles nii mõnegi kodu. Alati ei ole veekogu sündmuskohale vahetus läheduses või tuletõrjeautode veepaakide maht lõputu, just nendeks puhkudeks on loodud tuletõrjehüdrandid, mis hoolitsevad just nende kriitiliste hetkede eest, kui tulekustutusvett kohe väga-väga vaja on.
